Neljakordne Eesti meister Vallo Kappak: tulin kaks päeva enne eestikaid Lõuna-Ameerika reisilt

Vallo Kappak | Foto: Fightsports24.ee

10. märtsil selgusid Tallinnas, 3D Treeningu saalis Eesti meistrid sportlikus vabavõitluses. Kergraskekaalu tiitlit kaitses Vallo Kappak (MMAces, Pärnu) võites Andrei Grigorjevit (Tokon, Tallinn) kohtunike ühehäälse otsusega. 34-aastase pärnaka jaoks on tegemist juba neljanda Eesti meistritiitliga. Fightsports24.ee uuris Pärnu vägilase muljeid pärast võidukat finaali.

Vallo, kuidas valmistumine eestikateks välja nägi, kas kaalu võtmine tuli kergelt?

Ega siin valmistuda väga ei jõudnud, alles üleeile tulin Lõuna-Ameerika reisilt. Eestikad pidid algselt toimuma jaanuaris, käisime veel Tais laagris detsembri lõpus, aga siis tõsteti ümber märtsikuusse. Ma ei tahtnud sellepärast reisi ära ka jätta ja nii ta läks. Kaal tuli alla üsna kergelt, olin soojas kliimas. Õhtuti lihtsalt ei söönud.

Millised muljed on finaalist? Päris toores andmine oli.

Tugev vastane oli ja see ei tulnud üllatusena, olen teda (Andrei Grigorjevit – toim.) korra sparringus proovida saanud ja teadsin, et ta püsti on väga tugev. Plaan ei olnudki vastast esimeses raundis maha viia, sest ma teadsin, et ta kaitseb selle ära. Pigem tuli mul Grigorjevi tugevad löögid ära kannatada ja loota, et ta väsib. Ta lõi seda üks-kahte päris kõvasti ja ma sain alguses pihta, õnneks, mulle endale tundus, et sain käed vahele ja jäin nagu püsti.

Kuidas tunne pärast esimest raundi oli?

Esimese raundi lõpus tundsin ennast veel okeilt. Teist raundi pärast minutilist puhkust oli hea alustada, tundsin, et ma ei ole tühi. Teises raundis ta tegi vea, me jooksime kokku ja ma sain talle käed ümber. Ma sain aru, et mul ei ole mõtet teda enam lahti lasta, muidu läheb sama jama edasi. Üritasin vastast heita ja heide õnnestus ning suutsin teda maas kontrollida. Kolmas raund oli juba päris tühi, aga nägin, et Andreil ka seda lööki enam ei ole ja juhtus sama asi. Sain talt ümbert kinni ja toimis sama heide, maas ma suutsin teda kontrollida. Ma teadsin, et mul ei ole mõtet lõpetust otsida, pigem vastast maas kontrollida, teha mõned löögid ja nii minna matši lõpuni.

Vallo Kappak | Foto: Mardo Männimägi

Teises raundis said maas vahepeal juba selja püsti ja teda tugevalt lüüa, kui lähedal oli Sinu hinnangul lõpetus? Kohtunik tuli vahepeal juba päris lähedale. 

Ta vahepeal sai päris korralikult pihta, mu vasak käsi oli tal kõri peal ja ma sain teda korralikult lüüa. Vastast päästis puur, puurist ta sai ennast päris palju liigutada, nii käte kui jalgadega. Võib-olla, kui me oleks tollel hetkel puuri keskel olnud, oleks mul lihtsam olnud. Andreil oli seal vahepeal käsi püsti ka, aga kuna tegemist oli ikkagi tiitlimatšiga, siis ma ei tahtnud minna riskima, et sealt mingid käelukku teha, läksin kindla peale välja. Hoian teda maas ja kogun punkte löökidega ja hoian raundi omale.

Oled kohalikul tasemel tugev ja tunnustatud tegija, neli meistritiitlilt räägivad enda eest. Kas on mõte euroopakatest ka peast läbi käinud?

Eelmine aasta oli tõsine plaan minna EM-ile, kuna toimumisajaks pakuti märtsikuud, aga siis see tõsteti juunikuusse. Kuna minu puhul on tegemist siiski amatööriga ja mul on päris töö olemas, siis on raske ennast pool aastat tippvormis hoida. Elu ja töö hakkavad lihtsalt selle arvelt kannatama.

popsport.ee

Kommenteeri