Yakuza Fight peakorraldaja: Heleniuse esitus eelmisel aastal oli ka mulle pettumuseks

-Keijo Kaljusaar ja Jakov Peterson | Foto: Aleksandr Abrosimov/Yakuza Fight

Lääne-Virumaa suurimaks võitlusspordiürituseks võib kahtlemata lugeda Yakuza Fighti. Sel kevadel juba viiendat korda toimunud üritus on aasta-aastalt kasvanud. Viimasel üritusel võistles sportlasi kuuest eri riigist. Fightsports24.ee uuris üritustesarja ühelt korraldajalt Jakov Petersonilt, kuidas Yakuza Fight alguse sai ning millised on plaanid tulevikuks.

Kuidas sündis Yakuza Fight üritustesari?

Alguse sai see sellest, et Tapa Poksiklubisse tuli treenima minu sõber Keijo Kaljusaar, kes näitas üles suurt huvi selle spordiala vastu. Tal tekkis huvi korraldada poksiüritust ja me mõtlesime, et võiks populariseerida poksi. Kuna Keijo tegeleb Yakuza brändiga, siis saigi ürituse nimeks Yakuza Fight. 2015. aastal korraldasime esimese poksivõistluse Tapa spordikeskuses, kus toimusidki ainult olümpiapoksimatšid. Panime kaks pead kokku ja hakkasime organiseerima. Tapal tekkis suur huvi poksi vastu ja me korraldasime seda üritust veidi teistmoodi ka, kui tavalised olümpiapoksi võistlused. Saime Tapa spordikeskuse rahvast täis, mis oli meie jaoks hea, aga samas ka veidi üllatav. Kuna Tapa spordikeskus ei ole piisavalt suur, et suuremat võistlust korraldada, siis me järgmisel aastal kolisimegi üle Rakveresse.

Rakveresse kolides me muutsime ka ürituse ülesehitust, kaasates kickpoksi ja profipoksimatšid. Rahva huvi osutus jällegi meeldivalt suureks ja nii me olemegi juba viis aastat seda edasi arendanud. Oleme kasvanud mastaapseks ürituseks, viimati osales võistlejaid juba kuuest riigist ja publikuhuvi on jätkuvalt suur, mille üle on hea meel.

Kuidas te tavaliselt võitluskaardi kokku panemist alustate, kas nelja mehe turniirist, mis on saanud juba traditsiooniks?

Kindlat järjekorda ei ole, aga üritust korraldades proovime põnevust hoida viimaste matšideni ja kulminatsiooniks ongi tavaliselt nelja mehe turniiri finaal olnud. Eks me aastate jooksul oleme pead murdnud, kuidas peamatši saada mõni nimekas võistleja, et publikuhuvi säilitada. Ütleme ausalt, et Eestis profivõitlejaid palju ei ole ja neid üritusigi on juurde tekkinud ning vanadki toimetavad. Võistlejate nimed kipuvad korduma, näiteks Maikel Astur ja Hendrik Themas. Nad võistlesid The League´il, seejärel tulid Yakuzale ja nüüd võistlevad Duel Fight Series´il. Nelja mehe turniir on samas selline stamp, mis on alati fightcardil olemas.

Eelmine aasta te saite tuntud mehe, Robert Heleniuse Rakverre võistlema, kuidas see õnnestus?

Koostöös promootorite ja mänedzeridega, loomulikult rahalised vahendid peavad ka taga olema. Koostöös Soome poolega saime kaubale ja õnnestus, Helenius tuli kohale ja poksis. Ma loodan, et publik jäi rahule.

Kui Sa vaatad üritusekorraldajana, siis kas Heleniuse etteaste valmistas pettumust ka? Seda taset, mis tal mõne aasta eest oli mees näidata ei suutnud.

Ma olen selles osas sinuga päri. Videost tema matši tagantjärgi vaadates tema esinemine ei olnud väärikas, oli näha, et ta ei olnud kuigi heas vormis. Pärast selgus, et Helenius teises või kolmandas raundis murdis oma käe, aga tema esitus ei olnud kindlasti selline, mida ma oleksin oodanud.

Miks Sinu hinnangul on nii läinud, et võitlusspordiüritustel on kõik alad ühte patta pandud?

Igat huvigruppi ei jagu nii palju, et iga ala üritust eraldi korraldada. Võistluse korraldajana on mul huvi, et saali tuleks võimalikult palju publikut, tühjale saalile ei ole ju mõtet üritust organiseerida. Ma isegi ei räägi rahalisest poolest, sest minu jaoks ürituse korraldamine ei ole tuluallikas, see tuleb puhtalt entusiasmist. See on minu panus spordi arengusse ja ma soovin seda teha võimalikult laiale ringkonnale, kaasates erinevate alade huvilisi.

Kas võitluskaarti kokku pannes on läbi käinud ka idee amatöör MMA matše Yakuza Fightile tuua?

Me oleme selle peale mõelnud, et teha maincard, kus toimuvad profimatšid ja undercard, kus toimuksid amatöörmatšid. Ma hetkel ei kujutagi ette, kas amatööride MMA-s oleks Eestis selliseid nimesid, kes tooks publikut saali. Kusjuures ma lugesin teie portaalist huvitavaid artikleid, kus mõni mees on juba kolme ja neljakordne Eesti meister amatöörides, aga pole ühtegi profimatši veel teinud. Ma praegu arvan, et kui kaasata mõni selline võistleja, siis see võiks rahvale huvi pakkuda küll.

popsport.ee

1 Kommentaar - Kommenteeri

  1. Ma saan aru et pettumust võid väljendada siis kui maksad Heleniuse honorari, mis tänasel päeval on viienumbriline. Makstes ainult numbrikombinataiooni lõpuosa ehk nullid siis saad seda mille eest maksad. Oleks olnud õige Helenius peale esimese raundi käeluumurdu maha võtta, aga mees tahtis ühe käega lõpuni võidelda. Korraldaja võiks mõelda tulevikus sellele kas korraldab kommertsürituse ja kogub selleks piisavalt vahendeid või viriseb edasi nagu eestlasele kombeks.

    Vasta

Kommenteeri